... Roomustuudio
Estonian - etFinnish (Suomi)English (United Kingdom)
Projektid

Kontseptsioon
 
Tänapäeval tunneme vana Eesti talupojarõivast rahvarõiva nime all. Rahvarõivad on eestlastele läbi aegade olnud eneseväljendamise ning –määratlemise vahendiks. Nii on ka seelik olnud naisele peale ehteks olemise kuuluvuse, staatuse ja jõukuse sümboliks.
Esialgu olid seelikud ühevärvilised, 18.saj. keskpaigast alates muutusid pikitriibulisteks. Varasemad triibuseelikud tehti ostetud või mõisakangrute poolt kootud kangastest, hiljem aga hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ning seelikute triibustikud omandasid läbi käsitöö paikkondliku eripära. 19. saj alguses hakkasid  levima põikitriibulised ja ruudulised seelikud.
Heal lapsel on mitu nime - nii on ka seelikut paikkonniti nimetatud erinevalt: kas siilik, ümbrik, prunts, kört, undrik , kuub, küüt... Seelik pidi olema hästi silmatorkav ja rõõmsavärviline ja tingimata hästi kahar. Sageli kanti koguni mitut (2-5) seelikut ülestikku – sel juhul oli riie rikkuse tunnuseks ja figuuri lopsakuse rõhutamiseks.
Koostöös tekstiilikunstnik Ulve Kangroga on valmimas mõnede kihelkondade triibustikest inspireeritud keraamilised nõud, mis annaksid ilusa ja autentse pildi rahvariideseelikutest.
Projekti eesmärk on ajaloohõngulise dekoori ja kaasaegse vormi kaudu hoida ja kanda esivanemate väärtusi edasi. Teisest küljest tuua rõõmsatriibuliste praktiliste esemetega killuke rahvuslikkust igasse argipäeva.  
 

 

  Ilumäe

  Kose

Räpina

Viljandi